Language:

Archive for the ‘Määratlemata’ Category

Jõulutervitus

Tiitlivõistluste tulemused 2020

SK DO TIITLIVÕISTLUSTE TULEMUSED 2020

I KOHT

MATTIAS KUUSIK EMV-d -90 kg
ANDRE SEPPA EMV-d -81 kg
MARK POTAPOV EMV-d -73 kg
ANNA LIISA NURM EMV-d A-57
SAMUEL MIKK EMV-d A+90
MARKUS VILLAKO EMV-d A-55
DO MEESTE VÕISTKOND
DO A-KLASSI POISTE VÕISTKOND
Diana Johanna Vanamb Tallinn Cup U-12 40 kg
Diana Johanna Vanamb Tallinn Cup U-14 -40 kg
Emma Melis Aktas Tallinn Cup U-14 +52 kg
Mukhammad Abubakarov Tallinn Cup U-16 -46 kg
Markus Villako Tallinn Cup U-16 -60 kg
Jakob Vares Tallinn Cup U-16 -73 kg
Mukhammad Abubakarov Tallinn Cup U-18 -50 kg
Samuel Mikk Tallinn Cup U-18 +90 kg
ANNA LIISA NURM Kadetid EC Poolas U-18 -57 kg
KARL MARTIN VILLAKO EMV-d C -42 kg
EMMA MELIS AKTAS EMV-d C +52 kg
DIANA JOHANNA VANAMB EMV-d C-45 kg
REBEKA LIIAS EMV-d C-40 kg
DO C-KLASSI TÜDRUKUD EMV-d
EMMA MELIS AKTAS K.Keeraku memoriaal N+70
KARL JOHANNES PILT M-81
AUGUST MARTIN NURM E+40
ILJA BEZUGLOV D-38
SIIM KOHVER D+50
EMMA MELIS AKTAS C+52
KARL MARTIN VILLAKO C-42
TEELE LESTAL B-52
EMMA MELIS AKTAS B+63
OLIVER HOLTSMEIER B-60
MARKUS VILLAKO B-66
ARTUR TÜRNA B-73
JARI MATTI SALONEN B-81
KABRIEL KIRNA B+81
ANNA LIISA NURM A-57
HERBERT HUGO PRANK A-55
MARKUS VILLAKO A-66
KARL JOHANNES PILT A-81
JAKOB VARES A-90
SAMUEL MIKK A+90

II KOHT
HANNA-ELIISE SÕRRA EMV-d -70 kg
JOONATAN RISTMÄE EMV-d -73 kg
JANELLE HERMLIN EMV-d A+70 kg
KARL JOHANNES PILT EMV-d A -73 kg
KABRIEL KIRNA EMV-d A +90 kg
ANNA LIISA NURM Balti MV-d A-kl. -57 kg
SAMUEL MIKK Balti MV-d A-kl. +90 kg
Rebeca Liias Tallinn Cup U-14 -40 kg
Ema Melis Aktas Tallinn Cup U-16 +63 kg
Uku Neeme Tallinn Cup U-16 -66 kg
Kabriel Kirna Tallinn Cup U-16 +81 kg
Karl Johannes Pilt Tallinn Cup U-18 -73 kg
Kabriel Kirna Tallinn Cup U-18 +90 kg
Joonatan Ristmäe Tallinn Cup U-21 -73 kg
ELIS URSULA LIHTMÄE EMV-d C-45 kg
Anna Liisa Nurm K.Keeraku memoriaal N-57
Silver Känna M-60
Jakob Vares M-90
Mattias Aal D-34
Sten Trommel D-38
Rebekka Liias C-40
Mirtel Aal C-52
Ilja Bezuglov C-38
Rebekka Liias B-52
Uku Neeme B-73
Jakob Vares B+81
Oliver Holtsmeier A-60

III KOHT

TEELE LESTAL EMV-d -48 kg
MARKUS VILLAKO EMV-d -60 kg
TEELE LESTAL EMV-d A-48 kg
ANNABEL NÕMMIK EMV-d A-52 kg
KADI VAHI EMV-d A+70 kg
HENDRIK TIIRATS EMV-d A-50 kg
KASPAR GUTMAN EMV-d A-50 kg
ARTUR TÜRNA EMV-d A-66 kg
UKU NEEME EMV-d A-66 kg
MARTIN OTTAS EMV-d A-81 kg
KASPER SUUR EMV-d A-90 kg
DO A-KLASSI NEIDUDE VÕISTKOND
KABRIEL KIRNA Balti MV-d A-kl. +90 kg
KARL JOHANNES PILT Balti MV-d A-kl. -73 kg
JOONATAN RISTMÄE Balti MV-d J-kl. -73 kg
Ilja Bezuglov Tallinn Cup U-12 -43 kg
Siim Kohver Tallinn Cup U-12 +46 kg
Reio Hannus Tallinn Cup U-16 -66 kg
Markus Kajak Tallinn Cup U-16 +81 kg
Hendrik Tiirats Tallinn Cup U-18 -50 kg
Kaspar Gutman Tallinn Cup U-18 -50 kg
KEN MARTEN SAAR EMV-d C-55 kg
HANNA LISETTE MÄRTSIN EMV-d C-40 kg
ELIS URSULA LIHTMAA EMV-d C-45 kg
POISTE C-KLASSI VÕISTKOND EMV-D
Kabriel Kirna K.Keeraku memoriaal M+100
Markus Villako M-66
Joonatan Ristmäe M-73
Eiko Keerak M-90
Kaur Margus Villako E-26
Karl Õun E-29
Richard Tooma Tammaru E-35
Hanna Aasa D-32
Sanne Stiine Pääbus D+45
Kristjan Randmaa D-27
Joonatan Elvis Liias D-34
Kristo Kolossov D-42
August Martin Nurm D-46
Erich Tamm D-50
Kertu Kikka C-40
Marvet Kirs C-34
Siim Laos B-73
Markus Kajak B-81
Uku Neeme A-73
Martin Ottas A-81
Kabriel Kirna A+90

VII KOHT
Mattias Kuusik E open Varssav -90 kg

IX KOHT
Mattias Kuusik GS Budapest -90 kg

Stipendiumikonkurss

Tartu Do klubi kuulutab välja stipendiumikonkursi 4 sportlasele perioodiks 01.01.2021-31.12.2021.

Tingimused:

  • Vähemalt 16-aastane
  • On võitnud viimase kahe aasta jooksul Eesti Meistrivõistlustel kuldmedali.

Kogu stipendiumifond on 2000€ kuus. Taotlusi ootame elis@do.ee e-mailile hiljemalt 30.12.2020.

U14 Eesti MVlt 4 kulda ja 2 karikat, Kuusik madistas maailmameistriga

Laupäeval toimusid Tallinnas Sõle spordikeskuses U-14 vanuseklassi ning esmakordselt Eesti judo peagi 51-aastases ajaloos ka veteranide meistrivõistlused.

Tartu Do oli ka seekord tugeva esindusega väljas. Juba tuntud klassi näitasid Do klubi tüdrukud. Kuldmedalite ja Eesti meistritiitlitega tulid Tallinnast tagasi Rebeka Liias(-40kg), Diana-Johanna Vanamb(-45kg) ja Emma-Melis Aktas(+52kg). Hõbemedali võitles endale välja Elis Ursula Lihtmaa(-45kg) ja pronksi võitis Hanna Eliise Märtsin(-40kg). Kolm kulda tähendas tüdrukute arvestuses Tartu Do ülekaalukat võitu– Alecoqi spordimaja pungil trofeekappi tuleb ruumi teha veel ühele karikale.

Poiste arvestuses näitas oma klassi Karl-Martin Villako(-42kg), kes alistas kõik oma viis vastast ipponitega ning vahetas eelmise aasta pronksmedali kulla ja Eesti meistritiitli vastu. Ken Marten Saar võitles endale kehakaalus -55kg välja pronksmedali. Ilja Bezuglov(-38kg), Ekke Kivikas(-55kg) ja Martin Tuka(-62kg) pidid seekord leppima viiendate kohtadega. Kuld, pronks ja mõned viiendad kohad aitasid tartlastele kindlustada poiste üldarvestuses kolmanda koha karika.

Veteranide meistrivõistlusel hoidsid Tartu Do lippu kõrgel vanameistrid Riina Toomis(hõbe +57kg), Valvo Piilberg(pronks -73kg) ja Markko Kolossov(pronks -90kg).

Pühapäeval võistles Mattias Kuusik pika võistluspausi järgselt esimesel suurturniiril Budapesti Grand Slamil. Kehakaalus -90kg maadlev Kuusik oli loosi tahtel esimeses ringis vaba. Teises ringis alistas ta ungarlase Mate Ikoldi ipponiga. Kolmandas ringis osutas Kuusik südikat vastupanu valitsevale maailmameistrile Noel Van T Endile Hollandist. Kuusik oli matšis aktiivsem pool, kuid vastane pani oma kogemuse maksma ning Kuusiku lisaajal saadud kolmas karistus tähendas vastase võitu.

C klassi eestikad

Anna Liisa Nurm võitis U-18 Euroopa karikaetapi!

Veni, vidi, vici. Nii võib kokku võtta Anna Liisa Nurme esituse nädalavahetusel Poolas Bielsko-Bialas toimunud kadettide judo EK-etapil. Oma debüütvõistlusel Euroopa karikasarjas ei jätnud ta vastastele mingit võimalust, võitis kõik matšid kindlalt ning näitas, et kõigil medalipretendentidel on vaja temaga novembri lõpus Riias toimuvatel U-18 Euroopa meistrivõistlustel arvestada.

Poola EK-etapil, mis traditsionaalselt on üks tugevaimaid Euroopas, hoidsid Anna Liisa kehakaalus -57kg seekord taset kõrgel Poola, Belgia, Sloveenia, Saksa ja Tšehhi sportlased. Esimeses ringis oli Tartu Do sportlane loosi tahtel vaba. Seejärel kohtus ta Sloveenia esindaja Eva Justiniga, kes oli oma esimeses kohtumises alistanud Poola judoka. Nurm alustas ettevaatlikult ja kontrollitult ning kasutas esimest minutit, et võistlusesse sisse elada. Tundes ennast juba mugavamalt, asus ta ise aktiivsemalt rünnakuid otsima. Kuigi Anna Liisa heitis vastast efektselt waza-ari vääriliselt, otsustasid kohtunikud, et sportlased olid vahetult enne heidet võistlusalast välja läinud ning heide ei lugenud. Nurm ei lasknud sellest ennast morjendada, pööras mõnikümmend sekundit hiljem ühe vastase rünnakuürituse enda kasuks, fikseeris kinnihoidmise ning võitis ipponiga.

Poolfinaalis tuli taaskord vastaseks sloveen, kes oli oma veerandfinaalis alistanud Belgia sportlase. Sloveenia naiste judo on väga kõrgel tasemel– viimaselt kahelt olümpialt naiste judos 2 erinevat olümpiavõitjat ei ole juhuslik saavutus. Ometi ei suutnud Anna Marie Ograjensek leida mingit vastust sügisel Tamme gümnaasiumi 10. klassis õpinguid alustanud Nurme vastu. Tartlane näitas väga enesekindlat maadlust ning heitis vaid pooleteise minuti jooksul vastast korra waza-ari vääriliselt ning hiljem ka puhtalt ipponile.

Finaalis võistlusteks kõrgeima asetuse saanud Tšehhi sportlase Tereza Vaclavkovaga ei näidanud Nurm välja mitte mingit aukartust. Tšehh, kes oli varasemates ringides näidanud plahvatuslikku heitevõimet ja tugevat maasmaadlust, alustas tugevate haaretega ning üritas agressiivselt meie sportlast tasakaalust välja saada. Nurme kaitse oli aga tugev ja surve all välja näidatud kontroll ja rahulikkus meenutas pigem suure kogemustepagasiga judokat kui debütanti. Kui maadeldud oli vaid poolteist minutit põikles Nurm osavalt kõrvale vastase rünnakuüritusest, näitas oskuslikku maasmaadlust, vabastas oma jala vastase haardest ning fikseeris kinnihoidmise. Vaclavkova üritas kõigest väest, kuid sellest hoidest polnud tal mingit varianti välja saada. Tablool tiksusid täis kinnihoidmist loendavad 20 sekundit. Ippon! Anna Liisa Nurm oli oma Euroopa karikaetapi debüüdil võitnud kuldmedali.

Treener Egert Ehari sõnul näitas Nurm juba võistluseelsel nädalal treeningutel väga rahulikku ja enesekindlat suhtumist ning oli kindel oma tugevas esituses. Isegi treeningutel saadud pisivigastustel ei õnnestunud head rütmi rikkuda. Järgmine suur test ootab ees juba novembri lõpus Riias toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel. Kogu Tartu Do judopere loodab, et Nurm, kes saab U-18 vanuseklassis maadelda veel ka järgmisel aastal, suudab rakendada Poolast saadud positiivseid emotsioone ja näitab sama head maadlust ka EM-il.

Anna Liisa familyphoto

Anna Liisa poodium

Kääriku pildid ja tulemused

 

Laagri judoturniir 2020 protokollid

Kääriku 2020 esimene vahetus

Kääriku 2020 esimene vahetus

Do medalistid

Tartu Do tublid medalistid

IMG_20200706_081517

IMG_20200707_100951

IMG_20200707_101047

IMG_20200707_101048

IMG_20200707_205515

IMG_20200707_210145

IMG_20200707_205854

IMG_20200707_210141

IMG_20200707_210333

IMG_20200707_212010

IMG_20200707_212235

IMG_20200707_212931

IMG_20200707_210229

IMG_20200707_210556__01

IMG_20200707_211338

IMG_20200707_211934

IMG_20200707_212426__01

IMG_20200707_213053

Tartu Do torusallid

Ülivinged Tartu Do torusallid on kohal!

Salli, mütsi või peapaelana kasutatava torusalli saad oma treeneri käest. Eriti kasulik asi meie heitlikus kliimas.

Punane (õhuke) 5€
Must-punane (kahepoolne, paksem) 8€

Sobivad nii lastele kui ka täiskasvanutele.

IMG_20200605_174242 IMG_20200605_174427 IMG_20200605_175044

SUVELAAGER 2020

SUVELAAGRI INFO: Kääriku suvelaager 2020

Registreerimine:

Suvelaager Käärikul 2019

  •   03.-08. juuli (2007 ja nooremad)
      08.-14. juuli (2006 ja vanemad)

MIDA LAAGRISSE KAASA VÕTTA

REGISTREERUNUTE NIMEKIRI seisuga 26.06.2020

2019 aasta laagri pildid

 

Veel mõned pildid eelmiste aastate laagritest:

IMG_20180702_163314

IMG_20180702_163435_HDR

hommikuv6imlemine

teatev6istlus

jalutus

plaan

Treenimine ja eesmärgid

Trenni tegemine või treenimine?

Sageli kasutatakse neid kõnekeeles sünonüümidena. Kuigi nad võivad tunduda sama asjana, on neil üks väga oluline erinevus. Mis eristab trennis käimist või trenni tegemist treenimisest? Eesmärk.

Treenimine on sihipärane tegevus kehaliste või sportlike eesmärkide saavutamiseks. Trennis käia, trenni teha, lihtsalt liigutada võib ennast ka täiesti sihitult.

Eesmärki või sihti omada on mistahes elu valdkonnas kasulik. Eesmärk annab tegevusele mõtte. Sihid tuleks seada sellised, et nad poleks koheselt käeulatuses kuid ei oleks ka täiesti ebareaalsed.

Seejuures on oluline teada, et ebareaalseks ei tee eesmärki selle suurus või kaugus vaid enamasti ajaline komponent. Saada maailma parimaks ei ole ebareaalne unistus noorele, kellel on võimalik veel aastaid tööd teha ja areneda. Vajadusel saab suuremate ja kaugemate eesmärkide poole püüdlemiseks seada lähemal olevaid vahe-eesmärke.

Treeneri järelvalve all trenni tehes, ei pruugi arugi saada, et tegelikult hindab treener iga trenn sportlaste soorituste kvaliteeti, pingutuse astet ning loomulikult teab täpselt mis aja vältel ning milliseid harjutusi sooritati. Seda infot omades saab treener viia läbi just selliseid treeninguid, mis aitavad grupil püstitatud eesmärkide poole liikuda.

Trennis käies on treeneril iga lapse ja noore jaoks mingi eesmärk. Isegi kui laps nendest eesmärkidest ise üldse teadlik ei ole. Esmalt võivad olla eesmärgid väga lihtsad– arendada last tehniliselt ja füüsiliselt, mõõdetavad sihid on kollane ja oranž vöö. Seejärel võiks olla eesmärgiks arendada juba õpitud tehnikat ning seda randori- ja võistlussituatsioonides kasutama hakata. Samal ajal õppides juurde uut tehnikat, taktikat ning arendades füüsist. Sihtidena saab kasutada rohelise ja sinise vöö eksameid ning samuti randori ja võistlusmatšide objektiivset hindamist(mitte tingimata võistlustulemuse-põhine). Edasi võib eesmärgiks olla kõikide judo tehnikate piisaval tasemel valdamine– pruuni ja musta vöö eksamid. Sinna jõudes(enamasti juba varem) on juba enamusel judokatest selge pilt oma isiklikest eesmärkidest. Need võivad hõlmata sportlaskarjääri, kohtunikutööd, treeneritööd või lihtsalt harrastaja tasemel jätkamist(oma tehnika täiustamine, vaimse ja füüsilise vormi hoidmine).

Individuaalselt trenni tehes ei ole kõrval treenerit, kes pidevalt hindaks, kas treeningute maht ja intensiivsus on arengu tagamiseks piisav. Seetõttu peab sportlane ise jäädvustama tehtud treeningud ning kogutud andmete põhjal saab kas ise või treeneri abil selgeks teha, kas tehtud töö ka reaalselt seatud sihtide poole viib ning kuidas ehk mõne pisikese muudatusega tegevust rohkem eesmärgipäraseks muuta. Sealjuures on oluline, et talletatud saaksid kõik vajalikud muutujad–

  • sooritatud harjutused
  • korduste arv või harjutuste sooritamise aeg
  • kogu trenni pikkus
  • pärast treeningut väsimusaste skaalal 1-10.

Kui mu eesmärk on saada tugevamaks ja ma teen iga päev 10 kätekõverdust, kas ma treenin ennast? Kui ma pole kunagi elus varem trenni teinud, siis kindlasti on see hea algus. Organism kohaneb aga uue koormusega ja mingist hetkest edasi ei ole see enam piisav, et tingida edasist arengut. Kui ma ei muuda trenni raskemaks– teha näiteks 10 asemel 15(korduste arv) või mitu korda 10+ kätekõverdust(seeriate arv)– siis ei arenda ma enam jõudu vaid säilitan pelgalt seda, mis juba olemas. Kuna see mind tugevamaks ei tee, siis järelikult ei liigu ma oma eesmärgi poole ja ühtlasi pole enam tegemist treenimise vaid kerge trenni tegemisega.

Mis on Sinu eesmärgid? Kas hetkel tehtav töö viib Sind eesmärkidele lähemale?

Kui nendele küsimustele vastata ei oska, tuleb midagi muuta. Esmalt seada endale konkreetne eesmärk ning seejärel panna paika tegevuskava, mis selleni jõuda aitab. Või vaadata üle, hinnata ja vajadusel muuta juba olemasolevat plaani.

Nii eesmärgi püstitamisele, treeningplaani koostamisele ja selle korrigeerimisele tuleb treener alati hea meelega abiks.

Treeningpäeviku blanketi ja erinevad treeningkavad ja harjutused leiad soovi korral siit:

http://www.do.ee/?p=4382

Kuidas treeningpausi ajal mitte kehvemaks jääda?

Sporti tehes tuleb tahes-tahtmata ette vigastusi. Väiksemaid ja suuremaid. Vigastusi, mis on ebamugavad ja segavad vaid veidi ja vigastusi, mis välistavad lühemaks või pikemaks ajaks mõne tegevuse või üldiselt kogu sportimise. Luumurdude ja muude tõsiste vigastuste puhul kasutatakse vigastatud piirkonna toestamiseks tihti kipslahaseid. Need piiravad vigaste struktuuride liikuvust ja vähendavad nõnda riski olemasolevat vigastust hullemaks teha, andes aega paranemisprotsessidele.

Mis juhtub aga kipsis jalaga või täpsemalt kipsis jala lihastega? Inimese organism on väga täpne masinavärk ja kuskil raiskamist ei talu. Kasutuseta olevat lihast toita ja ülal pidada pole mõtet, algab lihase atroofia ehk kõhetumine. Väga kiire tempoga jääb lihas järjest väiksemaks ja ühtlasi ka nõrgemaks. Võrdlus terve jalaga pärast pikaajalise kipsi äravõtmist võib olla päris hirmutav. Oluliselt raskem ja aeganõudvam on hiljem lihast tagasi üles ehitada ja endist jõudu taastada.

Atroofia täielik ärahoidmine ei ole pikaajalise lahastamise korral võimalik, küll aga tehakse kõik selleks, et selle mõjud võimalikult väikesed ja aeglaselt toimivad oleksid. Tahtlik lihase isomeetriline(ilma lihase pikkuse muutmiseta, staatiline) pingutamine ja elektriga stimuleerimine on tavalised meetmed, mida kasutatakse lihase pisutki aktiivsena hoidmiseks ja vereringe parandamiseks. Enne vigastust tavapärase jooksmise-hüppamise ja raske jõutrenni kõrval võivad need tunduda tühisena, aga ometi omavad suurt mõju sellele, kui palju täielik taastumine ja vigastuseelsele tasemele jõudmine aega võtavad.

Praegune seis– tavapärase judo trenni tegemine on vähemalt mitmeks kuuks võimatu– on mõnes mõttes sarnane kipsis olemisega. Aastatepikkuse treenimisega üles ehitatud „judolihas“ hakkab samuti ilma praktikata kõhetuma ja närbuma. Mida saaks aga teha, et varustada oma „judolihast“ piisavate toitainetega ja hoida teda veidigi aktiivsena, et sellest raskest olukorrast välja jõudes ja taas matile astudes oleks varem tehtud tööst ka midagi alles?

Loomulikult puudub asendus erinevate paarilistega harjutamisele ja randorile. Kummidega individuaalselt tehtav töö aitab põhiliste liigutuste koordinatsiooni arendamisega, aga maadlusega tekkivat tunnetust ja ajastust see ei asenda. Jõu ja vastupidavuse arendamine on kindlasti suureks abiks, aga ka see ei pruugi kohe tulemustes väljenduda, kui vahepeal judo-oskustes liiga palju ära anda.

Praktilised oskused on need, mida me judot treenides taga ajame. Oskuste aluseks on aga teadmised. Ilma selgete teadmisteta sellest, missugust liigutust täpselt ning kunas ja miks seda sooritada, on väga raske judos head tehnikat arendada. Sellist tehnikat, mis töötaks nii treening- kui võistlusmaadluses. Kuigi me ei suuda täielikult ära hoida maadluspausist tingitud tunnetuse ja ajastuse hääbumist, on meil kindlasti võimalus säilitada ning isegi kasvatada oma teadmiseid. Aktiivselt vaimselt judoga tegelemine ongi justkui nagu need staatilised pingutused, mida kipsi all oleva lihasega tehakse. Väliselt ei paista midagi muutuvat, küll aga hakkab vahet nägema siis, kui kips ära võetakse.

Teadmiste avardamine ei ole tänapäevaste võimaluste juures kuigi keeruline. Youtube, Judobase, Judoinside ja mitmed teised veebikeskkonnad on toonud meist vaid paari kliki kaugusele põhjalikud õppevideod judo püsti- ja maastehnikatest, võistlusmatšid kõigilt suurimatelt turniiridelt ning judo meistrite maadlusstiile ja lemmik-tehnikaid kokku võtvad tipphetked. Ja kõik see on kättesaadav täiesti tasuta.

Järgnevalt reastan üles mõned asjalikud lingid ja kirjutan lühidalt juurde, kuidas ja millisel moel sealt abi võiks leida.

  1. Tehnika õppimine– järgmiseks vööeksamiks valmistumine, tehnika tundmine ja selle rakendamine enda rünnaku ja kaitse arendamiseks. Kui puudub ettekujutus kõigist võimalikest tehnikatest, siis tekib ka maadluse ajal selliseid momente, kus jääb oma võimalus kasutamata või vastase rünnak edukalt kaitsmata.

 

  1. Võistlusmatšide vaatamine– esilehelt leiab nii naiste kui meeste maailmareitingu, allapoole kerides ka kalendri ja möödunud võistlused. Iga sportlase profiili alt leiab tema võistlusmatšid. Võistluste alt saab valida kehakaalu, nähes siis kogu tabelit ja sealt üksikute matšide peale klikkides maadluse videot. Võistlusmatšide vaatamise ajal on kasulik ennast üritada nö. maadlusesse sisse mõelda. Mis võimalused tekivad rünnakuteks erinevate haarete, liikumiste ja kehaasendite puhul? Kui suudad juba sellest aru saada, hakkad nägema kuidas üks või teine sportlane oma rünnakuid ette valmistama hakkab– milliseid haardeid ta otsib, kuhu ise liigub või vastast liigutab, mis tehnikatega vastases reaktsioone tekitab ning kuidas seda kõike lõpuks oma rünnaku jaoks ära kasutab. Erinevad vastased ja maadlusstiilid esitavad kõik pisut omalaadseid probleeme ning vaadates ja proovides aru saada, kuidas sportlased nende lahendamisega maadluse ajal hakkama saavad, leiad teadmiseid millest kunagi endal sarnaste olukordade tekkimisel kasu võib olla.

 

  1. Kokkuvõtted ja tipphetkede videod– kõige lihtsam ja vähem aeganõudev meetod oma „judolihase“ vaimseks pingutamiseks. Mõneminutilised videod võistluste tipphetkedest või judomaailma kõvemate tegijate vingetest ipponitest on heaks visuaalseks stiimuliks, eriti kui leidub selliseid momente, mida saab seostada mõne enda varasemalt kogetud positiivse hetke või õnnestunud tehnikaga. Teine variant on visualiseerida ennast nendes olukordades, suurimatel turniiridel ja tiitlivõistlustel, vastaseid filigraanse tehnikaga läbi õhu matile selili viskamas. Jälgides tähelepanelikult jalgade tööd, haardeid ja käte tööd, liikumisi, kehaasendit ja selle muutmist tehnika sooritamise käigus ning üritada igat asendit ja liigutust oma keha peal võimalikult täpselt läbi mõelda ja järgi teha. Kellel on piisavalt huvi ennast tõsiselt arendada, leiab sellisest tehnika analüüsimisest kindlasti ka hiljem matil palju praktilist abi. Samas alati pole vaja kõike ka nõnda algosadeks lahti mõelda. Võib olla täiesti piisav lihtsalt vaadata ja nautida kui võimas ala on judo ja kui palju ilusaid momente ta pakub.

Pikast trennipausist tingitud taandarengut on võimalik ohjes hoida. Õige lähenemisega on ehk võimalik isegi veel paremana tagasi tulla. Kuigi füüsiliselt ei saa me praeguses olukorras judoga tegeleda, siis vaimselt on meil palju erinevaid võimalusi, kuidas ennast judo küljes hoida. Kui püsime mõttega asja juures ja kasutame matilt eemal oldud aega peale kehaliste võimete ka teadmiste arendamiseks, anname me endale hoolaua, mis viib meid normaalse olukorra taastumisel kiiresti täiesti uutesse kõrgustesse.