Language:

Kuidas treeningpausi ajal mitte kehvemaks jääda?

Sporti tehes tuleb tahes-tahtmata ette vigastusi. Väiksemaid ja suuremaid. Vigastusi, mis on ebamugavad ja segavad vaid veidi ja vigastusi, mis välistavad lühemaks või pikemaks ajaks mõne tegevuse või üldiselt kogu sportimise. Luumurdude ja muude tõsiste vigastuste puhul kasutatakse vigastatud piirkonna toestamiseks tihti kipslahaseid. Need piiravad vigaste struktuuride liikuvust ja vähendavad nõnda riski olemasolevat vigastust hullemaks teha, andes aega paranemisprotsessidele.

Mis juhtub aga kipsis jalaga või täpsemalt kipsis jala lihastega? Inimese organism on väga täpne masinavärk ja kuskil raiskamist ei talu. Kasutuseta olevat lihast toita ja ülal pidada pole mõtet, algab lihase atroofia ehk kõhetumine. Väga kiire tempoga jääb lihas järjest väiksemaks ja ühtlasi ka nõrgemaks. Võrdlus terve jalaga pärast pikaajalise kipsi äravõtmist võib olla päris hirmutav. Oluliselt raskem ja aeganõudvam on hiljem lihast tagasi üles ehitada ja endist jõudu taastada.

Atroofia täielik ärahoidmine ei ole pikaajalise lahastamise korral võimalik, küll aga tehakse kõik selleks, et selle mõjud võimalikult väikesed ja aeglaselt toimivad oleksid. Tahtlik lihase isomeetriline(ilma lihase pikkuse muutmiseta, staatiline) pingutamine ja elektriga stimuleerimine on tavalised meetmed, mida kasutatakse lihase pisutki aktiivsena hoidmiseks ja vereringe parandamiseks. Enne vigastust tavapärase jooksmise-hüppamise ja raske jõutrenni kõrval võivad need tunduda tühisena, aga ometi omavad suurt mõju sellele, kui palju täielik taastumine ja vigastuseelsele tasemele jõudmine aega võtavad.

Praegune seis– tavapärase judo trenni tegemine on vähemalt mitmeks kuuks võimatu– on mõnes mõttes sarnane kipsis olemisega. Aastatepikkuse treenimisega üles ehitatud „judolihas“ hakkab samuti ilma praktikata kõhetuma ja närbuma. Mida saaks aga teha, et varustada oma „judolihast“ piisavate toitainetega ja hoida teda veidigi aktiivsena, et sellest raskest olukorrast välja jõudes ja taas matile astudes oleks varem tehtud tööst ka midagi alles?

Loomulikult puudub asendus erinevate paarilistega harjutamisele ja randorile. Kummidega individuaalselt tehtav töö aitab põhiliste liigutuste koordinatsiooni arendamisega, aga maadlusega tekkivat tunnetust ja ajastust see ei asenda. Jõu ja vastupidavuse arendamine on kindlasti suureks abiks, aga ka see ei pruugi kohe tulemustes väljenduda, kui vahepeal judo-oskustes liiga palju ära anda.

Praktilised oskused on need, mida me judot treenides taga ajame. Oskuste aluseks on aga teadmised. Ilma selgete teadmisteta sellest, missugust liigutust täpselt ning kunas ja miks seda sooritada, on väga raske judos head tehnikat arendada. Sellist tehnikat, mis töötaks nii treening- kui võistlusmaadluses. Kuigi me ei suuda täielikult ära hoida maadluspausist tingitud tunnetuse ja ajastuse hääbumist, on meil kindlasti võimalus säilitada ning isegi kasvatada oma teadmiseid. Aktiivselt vaimselt judoga tegelemine ongi justkui nagu need staatilised pingutused, mida kipsi all oleva lihasega tehakse. Väliselt ei paista midagi muutuvat, küll aga hakkab vahet nägema siis, kui kips ära võetakse.

Teadmiste avardamine ei ole tänapäevaste võimaluste juures kuigi keeruline. Youtube, Judobase, Judoinside ja mitmed teised veebikeskkonnad on toonud meist vaid paari kliki kaugusele põhjalikud õppevideod judo püsti- ja maastehnikatest, võistlusmatšid kõigilt suurimatelt turniiridelt ning judo meistrite maadlusstiile ja lemmik-tehnikaid kokku võtvad tipphetked. Ja kõik see on kättesaadav täiesti tasuta.

Järgnevalt reastan üles mõned asjalikud lingid ja kirjutan lühidalt juurde, kuidas ja millisel moel sealt abi võiks leida.

  1. Tehnika õppimine– järgmiseks vööeksamiks valmistumine, tehnika tundmine ja selle rakendamine enda rünnaku ja kaitse arendamiseks. Kui puudub ettekujutus kõigist võimalikest tehnikatest, siis tekib ka maadluse ajal selliseid momente, kus jääb oma võimalus kasutamata või vastase rünnak edukalt kaitsmata.

 

  1. Võistlusmatšide vaatamine– esilehelt leiab nii naiste kui meeste maailmareitingu, allapoole kerides ka kalendri ja möödunud võistlused. Iga sportlase profiili alt leiab tema võistlusmatšid. Võistluste alt saab valida kehakaalu, nähes siis kogu tabelit ja sealt üksikute matšide peale klikkides maadluse videot. Võistlusmatšide vaatamise ajal on kasulik ennast üritada nö. maadlusesse sisse mõelda. Mis võimalused tekivad rünnakuteks erinevate haarete, liikumiste ja kehaasendite puhul? Kui suudad juba sellest aru saada, hakkad nägema kuidas üks või teine sportlane oma rünnakuid ette valmistama hakkab– milliseid haardeid ta otsib, kuhu ise liigub või vastast liigutab, mis tehnikatega vastases reaktsioone tekitab ning kuidas seda kõike lõpuks oma rünnaku jaoks ära kasutab. Erinevad vastased ja maadlusstiilid esitavad kõik pisut omalaadseid probleeme ning vaadates ja proovides aru saada, kuidas sportlased nende lahendamisega maadluse ajal hakkama saavad, leiad teadmiseid millest kunagi endal sarnaste olukordade tekkimisel kasu võib olla.

 

  1. Kokkuvõtted ja tipphetkede videod– kõige lihtsam ja vähem aeganõudev meetod oma „judolihase“ vaimseks pingutamiseks. Mõneminutilised videod võistluste tipphetkedest või judomaailma kõvemate tegijate vingetest ipponitest on heaks visuaalseks stiimuliks, eriti kui leidub selliseid momente, mida saab seostada mõne enda varasemalt kogetud positiivse hetke või õnnestunud tehnikaga. Teine variant on visualiseerida ennast nendes olukordades, suurimatel turniiridel ja tiitlivõistlustel, vastaseid filigraanse tehnikaga läbi õhu matile selili viskamas. Jälgides tähelepanelikult jalgade tööd, haardeid ja käte tööd, liikumisi, kehaasendit ja selle muutmist tehnika sooritamise käigus ning üritada igat asendit ja liigutust oma keha peal võimalikult täpselt läbi mõelda ja järgi teha. Kellel on piisavalt huvi ennast tõsiselt arendada, leiab sellisest tehnika analüüsimisest kindlasti ka hiljem matil palju praktilist abi. Samas alati pole vaja kõike ka nõnda algosadeks lahti mõelda. Võib olla täiesti piisav lihtsalt vaadata ja nautida kui võimas ala on judo ja kui palju ilusaid momente ta pakub.

Pikast trennipausist tingitud taandarengut on võimalik ohjes hoida. Õige lähenemisega on ehk võimalik isegi veel paremana tagasi tulla. Kuigi füüsiliselt ei saa me praeguses olukorras judoga tegeleda, siis vaimselt on meil palju erinevaid võimalusi, kuidas ennast judo küljes hoida. Kui püsime mõttega asja juures ja kasutame matilt eemal oldud aega peale kehaliste võimete ka teadmiste arendamiseks, anname me endale hoolaua, mis viib meid normaalse olukorra taastumisel kiiresti täiesti uutesse kõrgustesse.

Comments are closed.