KodokanKodokani embleemi lugu

Kodokani embleemi kujutis kannab nimetust Yata-No-Kagami. See on Jaapani ühe ajaloolise peeglitüübi nimetus, mitte kirsiõis, nagu sageli ekslikult arvatakse. Dr. Jigoro Kano kavandas selle kujutise Kodokani tunnusmärgiks asetades keskele punase ketta, mis sümboliseerib päikest.

Yatal on kaks tähendust: a) Kaheksakülgne ja b) Mõõdetamatu – olles  suur kõrguselt, laiuselt, sügavuselt, jne.

Yata-No-Kagami põhi on valge, sümboliseerides inimhinge puhtust ja õilsust, keskel paiknev punane ring on aga päike ehk päikesesüsteemi keskpunkt, mille ümber me tiirleme ja millest sõltub meie elu. Shinto religioonis peetakse päikest Jumala näoks, ehk järelikult tõeks.

Yata-No-Kagami ajalugu on sama iidne kui Jaapani ajalugu ning see kujutis on olnud üheks imperaatorli majesteetlikuse sümboliks.

Vanim Jaapani kroonika Kojiki räägib Yata-No-Kagamist järgmist: „Alguses oli jumal Aminomenaka Nushino-mikoto. Pärast algust oli veel 2 jumalat. Neid kutsuti suure universumi loojateks. Järgnevalt tuli veel Seitse jumalat pärast mida maailma täiustati inimeste, loomade, taimede ja kõige muuga.“

Amaterasu-omikami, kes on Jaapani mütoloogias sama, mis Zeus Kreeka mütoloogias, tuli maale, et vaadata üle, mis oli loodud ja andis maa üle jumala pojale Ninigi-nomikotole. Ühtlasi andis ta talle oma märgi Yata-No-Kagami. Seda sümbolit talle üle andes, juhendas ta teda, et tema ja ta lapsed peaksid maa järele vaatama ja selle eest hoolitsema, et kõik oleks korras ja hästi. Yata-No-Kagami pidi ta edasi andma oma lastele kui märgi nende jumalikkusest.

Seda usutakse olevat tehtud tänase päevani. Arvatakse, et Yata-No-Kagami asub Ese templis.

Shinto templites on Yata-No-Kagami esindatud kaheksakülgse peeglina, mille poole palvetatakse kui jumala poole. Shindoka usub, et peegel peegeldab meie välimist mina ja selleks, et peegeldada meie sisemist mina ja mõtteid on vaja teist peeglit. Yata-No-Kagami ongi sisemise mina peegeldaja.

Dr. Kano rajas judo süsteemi analüüsides ja süstematiseerides vana jujitsu koolkondi. Ta oli veendunud, et me oleme võimelised läbi füüsilise pingutuse täiustama oma vaimu ja keha. Ta lausus: „Judo on tee kõige tõhusaimalt kasutada meie vaimset ja füüsilist võimsust. Õppides rünnakut ja kaitset te puhastate oma hinge, muutudes nõnda võimeliseks looma midagi hinnalist kogu inimkonnale. See aga ongi judo lõppeesmärk.“ Sellest võib järeldada, et Kano nägi judos peamiselt vahendit enesetäiustamiseks ja mitte vahendit füüsilise ülemvõimu saavutamiseks.

Ta andis meile võistluse ja eksamid, et meid võidaks julgustada suuremateks jõupingutusteks aga mitte selleks, et need võiksid saada eesmärgiks iseeneses. Tänapäeval omistatakse võistlustele ja eksamitele aina rohkem ja rohkem tähtsust, kuid me ei tohiks muuta neid meie ainueesmärgiks. Nii nagu shintoka loodab Yata-No-Kagamile, peaks judoka lootma dr. Kano õpetustele, et muuta tema poolt loodud judo läbi meie igapäevaelu täiuslikumaks. Jaapanis peetakse 1.DAN-i omanikku vaid pelgalt algajaks ja ta teab, et on alles oma tee alguses. Kuigi neil on õigus teisi õpetada ning kuigi nad võivad olla ka head õpetajad, peaksid nad alati meeles pidama, et ei nemad ega keegi meist pole oma õppimisi veel lõpetanud.

Senta Yamada, 6. dan