Language:

Kääriku pildid ja tulemused

 

Laagri judoturniir 2020 protokollid

Kääriku 2020 esimene vahetus

Kääriku 2020 esimene vahetus

Do medalistid

Tartu Do tublid medalistid

IMG_20200706_081517

IMG_20200707_100951

IMG_20200707_101047

IMG_20200707_101048

IMG_20200707_205515

IMG_20200707_210145

IMG_20200707_205854

IMG_20200707_210141

IMG_20200707_210333

IMG_20200707_212010

IMG_20200707_212235

IMG_20200707_212931

IMG_20200707_210229

IMG_20200707_210556__01

IMG_20200707_211338

IMG_20200707_211934

IMG_20200707_212426__01

IMG_20200707_213053

Tartu Do torusallid

Ülivinged Tartu Do torusallid on kohal!

Salli, mütsi või peapaelana kasutatava torusalli saad oma treeneri käest. Eriti kasulik asi meie heitlikus kliimas.

Punane (õhuke) 5€
Must-punane (kahepoolne, paksem) 8€

Sobivad nii lastele kui ka täiskasvanutele.

IMG_20200605_174242 IMG_20200605_174427 IMG_20200605_175044

SUVELAAGER 2020

SUVELAAGRI INFO: Kääriku suvelaager 2020

Registreerimine:

Suvelaager Käärikul 2019

  •   03.-08. juuli (2007 ja nooremad)
      08.-14. juuli (2006 ja vanemad)

MIDA LAAGRISSE KAASA VÕTTA

REGISTREERUNUTE NIMEKIRI seisuga 26.06.2020

2019 aasta laagri pildid

 

Veel mõned pildid eelmiste aastate laagritest:

IMG_20180702_163314

IMG_20180702_163435_HDR

hommikuv6imlemine

teatev6istlus

jalutus

plaan

Treenimine ja eesmärgid

Trenni tegemine või treenimine?

Sageli kasutatakse neid kõnekeeles sünonüümidena. Kuigi nad võivad tunduda sama asjana, on neil üks väga oluline erinevus. Mis eristab trennis käimist või trenni tegemist treenimisest? Eesmärk.

Treenimine on sihipärane tegevus kehaliste või sportlike eesmärkide saavutamiseks. Trennis käia, trenni teha, lihtsalt liigutada võib ennast ka täiesti sihitult.

Eesmärki või sihti omada on mistahes elu valdkonnas kasulik. Eesmärk annab tegevusele mõtte. Sihid tuleks seada sellised, et nad poleks koheselt käeulatuses kuid ei oleks ka täiesti ebareaalsed.

Seejuures on oluline teada, et ebareaalseks ei tee eesmärki selle suurus või kaugus vaid enamasti ajaline komponent. Saada maailma parimaks ei ole ebareaalne unistus noorele, kellel on võimalik veel aastaid tööd teha ja areneda. Vajadusel saab suuremate ja kaugemate eesmärkide poole püüdlemiseks seada lähemal olevaid vahe-eesmärke.

Treeneri järelvalve all trenni tehes, ei pruugi arugi saada, et tegelikult hindab treener iga trenn sportlaste soorituste kvaliteeti, pingutuse astet ning loomulikult teab täpselt mis aja vältel ning milliseid harjutusi sooritati. Seda infot omades saab treener viia läbi just selliseid treeninguid, mis aitavad grupil püstitatud eesmärkide poole liikuda.

Trennis käies on treeneril iga lapse ja noore jaoks mingi eesmärk. Isegi kui laps nendest eesmärkidest ise üldse teadlik ei ole. Esmalt võivad olla eesmärgid väga lihtsad– arendada last tehniliselt ja füüsiliselt, mõõdetavad sihid on kollane ja oranž vöö. Seejärel võiks olla eesmärgiks arendada juba õpitud tehnikat ning seda randori- ja võistlussituatsioonides kasutama hakata. Samal ajal õppides juurde uut tehnikat, taktikat ning arendades füüsist. Sihtidena saab kasutada rohelise ja sinise vöö eksameid ning samuti randori ja võistlusmatšide objektiivset hindamist(mitte tingimata võistlustulemuse-põhine). Edasi võib eesmärgiks olla kõikide judo tehnikate piisaval tasemel valdamine– pruuni ja musta vöö eksamid. Sinna jõudes(enamasti juba varem) on juba enamusel judokatest selge pilt oma isiklikest eesmärkidest. Need võivad hõlmata sportlaskarjääri, kohtunikutööd, treeneritööd või lihtsalt harrastaja tasemel jätkamist(oma tehnika täiustamine, vaimse ja füüsilise vormi hoidmine).

Individuaalselt trenni tehes ei ole kõrval treenerit, kes pidevalt hindaks, kas treeningute maht ja intensiivsus on arengu tagamiseks piisav. Seetõttu peab sportlane ise jäädvustama tehtud treeningud ning kogutud andmete põhjal saab kas ise või treeneri abil selgeks teha, kas tehtud töö ka reaalselt seatud sihtide poole viib ning kuidas ehk mõne pisikese muudatusega tegevust rohkem eesmärgipäraseks muuta. Sealjuures on oluline, et talletatud saaksid kõik vajalikud muutujad–

  • sooritatud harjutused
  • korduste arv või harjutuste sooritamise aeg
  • kogu trenni pikkus
  • pärast treeningut väsimusaste skaalal 1-10.

Kui mu eesmärk on saada tugevamaks ja ma teen iga päev 10 kätekõverdust, kas ma treenin ennast? Kui ma pole kunagi elus varem trenni teinud, siis kindlasti on see hea algus. Organism kohaneb aga uue koormusega ja mingist hetkest edasi ei ole see enam piisav, et tingida edasist arengut. Kui ma ei muuda trenni raskemaks– teha näiteks 10 asemel 15(korduste arv) või mitu korda 10+ kätekõverdust(seeriate arv)– siis ei arenda ma enam jõudu vaid säilitan pelgalt seda, mis juba olemas. Kuna see mind tugevamaks ei tee, siis järelikult ei liigu ma oma eesmärgi poole ja ühtlasi pole enam tegemist treenimise vaid kerge trenni tegemisega.

Mis on Sinu eesmärgid? Kas hetkel tehtav töö viib Sind eesmärkidele lähemale?

Kui nendele küsimustele vastata ei oska, tuleb midagi muuta. Esmalt seada endale konkreetne eesmärk ning seejärel panna paika tegevuskava, mis selleni jõuda aitab. Või vaadata üle, hinnata ja vajadusel muuta juba olemasolevat plaani.

Nii eesmärgi püstitamisele, treeningplaani koostamisele ja selle korrigeerimisele tuleb treener alati hea meelega abiks.

Treeningpäeviku blanketi ja erinevad treeningkavad ja harjutused leiad soovi korral siit:

http://www.do.ee/?p=4382

Kuidas treeningpausi ajal mitte kehvemaks jääda?

Sporti tehes tuleb tahes-tahtmata ette vigastusi. Väiksemaid ja suuremaid. Vigastusi, mis on ebamugavad ja segavad vaid veidi ja vigastusi, mis välistavad lühemaks või pikemaks ajaks mõne tegevuse või üldiselt kogu sportimise. Luumurdude ja muude tõsiste vigastuste puhul kasutatakse vigastatud piirkonna toestamiseks tihti kipslahaseid. Need piiravad vigaste struktuuride liikuvust ja vähendavad nõnda riski olemasolevat vigastust hullemaks teha, andes aega paranemisprotsessidele.

Mis juhtub aga kipsis jalaga või täpsemalt kipsis jala lihastega? Inimese organism on väga täpne masinavärk ja kuskil raiskamist ei talu. Kasutuseta olevat lihast toita ja ülal pidada pole mõtet, algab lihase atroofia ehk kõhetumine. Väga kiire tempoga jääb lihas järjest väiksemaks ja ühtlasi ka nõrgemaks. Võrdlus terve jalaga pärast pikaajalise kipsi äravõtmist võib olla päris hirmutav. Oluliselt raskem ja aeganõudvam on hiljem lihast tagasi üles ehitada ja endist jõudu taastada.

Atroofia täielik ärahoidmine ei ole pikaajalise lahastamise korral võimalik, küll aga tehakse kõik selleks, et selle mõjud võimalikult väikesed ja aeglaselt toimivad oleksid. Tahtlik lihase isomeetriline(ilma lihase pikkuse muutmiseta, staatiline) pingutamine ja elektriga stimuleerimine on tavalised meetmed, mida kasutatakse lihase pisutki aktiivsena hoidmiseks ja vereringe parandamiseks. Enne vigastust tavapärase jooksmise-hüppamise ja raske jõutrenni kõrval võivad need tunduda tühisena, aga ometi omavad suurt mõju sellele, kui palju täielik taastumine ja vigastuseelsele tasemele jõudmine aega võtavad.

Praegune seis– tavapärase judo trenni tegemine on vähemalt mitmeks kuuks võimatu– on mõnes mõttes sarnane kipsis olemisega. Aastatepikkuse treenimisega üles ehitatud „judolihas“ hakkab samuti ilma praktikata kõhetuma ja närbuma. Mida saaks aga teha, et varustada oma „judolihast“ piisavate toitainetega ja hoida teda veidigi aktiivsena, et sellest raskest olukorrast välja jõudes ja taas matile astudes oleks varem tehtud tööst ka midagi alles?

Loomulikult puudub asendus erinevate paarilistega harjutamisele ja randorile. Kummidega individuaalselt tehtav töö aitab põhiliste liigutuste koordinatsiooni arendamisega, aga maadlusega tekkivat tunnetust ja ajastust see ei asenda. Jõu ja vastupidavuse arendamine on kindlasti suureks abiks, aga ka see ei pruugi kohe tulemustes väljenduda, kui vahepeal judo-oskustes liiga palju ära anda.

Praktilised oskused on need, mida me judot treenides taga ajame. Oskuste aluseks on aga teadmised. Ilma selgete teadmisteta sellest, missugust liigutust täpselt ning kunas ja miks seda sooritada, on väga raske judos head tehnikat arendada. Sellist tehnikat, mis töötaks nii treening- kui võistlusmaadluses. Kuigi me ei suuda täielikult ära hoida maadluspausist tingitud tunnetuse ja ajastuse hääbumist, on meil kindlasti võimalus säilitada ning isegi kasvatada oma teadmiseid. Aktiivselt vaimselt judoga tegelemine ongi justkui nagu need staatilised pingutused, mida kipsi all oleva lihasega tehakse. Väliselt ei paista midagi muutuvat, küll aga hakkab vahet nägema siis, kui kips ära võetakse.

Teadmiste avardamine ei ole tänapäevaste võimaluste juures kuigi keeruline. Youtube, Judobase, Judoinside ja mitmed teised veebikeskkonnad on toonud meist vaid paari kliki kaugusele põhjalikud õppevideod judo püsti- ja maastehnikatest, võistlusmatšid kõigilt suurimatelt turniiridelt ning judo meistrite maadlusstiile ja lemmik-tehnikaid kokku võtvad tipphetked. Ja kõik see on kättesaadav täiesti tasuta.

Järgnevalt reastan üles mõned asjalikud lingid ja kirjutan lühidalt juurde, kuidas ja millisel moel sealt abi võiks leida.

  1. Tehnika õppimine– järgmiseks vööeksamiks valmistumine, tehnika tundmine ja selle rakendamine enda rünnaku ja kaitse arendamiseks. Kui puudub ettekujutus kõigist võimalikest tehnikatest, siis tekib ka maadluse ajal selliseid momente, kus jääb oma võimalus kasutamata või vastase rünnak edukalt kaitsmata.

 

  1. Võistlusmatšide vaatamine– esilehelt leiab nii naiste kui meeste maailmareitingu, allapoole kerides ka kalendri ja möödunud võistlused. Iga sportlase profiili alt leiab tema võistlusmatšid. Võistluste alt saab valida kehakaalu, nähes siis kogu tabelit ja sealt üksikute matšide peale klikkides maadluse videot. Võistlusmatšide vaatamise ajal on kasulik ennast üritada nö. maadlusesse sisse mõelda. Mis võimalused tekivad rünnakuteks erinevate haarete, liikumiste ja kehaasendite puhul? Kui suudad juba sellest aru saada, hakkad nägema kuidas üks või teine sportlane oma rünnakuid ette valmistama hakkab– milliseid haardeid ta otsib, kuhu ise liigub või vastast liigutab, mis tehnikatega vastases reaktsioone tekitab ning kuidas seda kõike lõpuks oma rünnaku jaoks ära kasutab. Erinevad vastased ja maadlusstiilid esitavad kõik pisut omalaadseid probleeme ning vaadates ja proovides aru saada, kuidas sportlased nende lahendamisega maadluse ajal hakkama saavad, leiad teadmiseid millest kunagi endal sarnaste olukordade tekkimisel kasu võib olla.

 

  1. Kokkuvõtted ja tipphetkede videod– kõige lihtsam ja vähem aeganõudev meetod oma „judolihase“ vaimseks pingutamiseks. Mõneminutilised videod võistluste tipphetkedest või judomaailma kõvemate tegijate vingetest ipponitest on heaks visuaalseks stiimuliks, eriti kui leidub selliseid momente, mida saab seostada mõne enda varasemalt kogetud positiivse hetke või õnnestunud tehnikaga. Teine variant on visualiseerida ennast nendes olukordades, suurimatel turniiridel ja tiitlivõistlustel, vastaseid filigraanse tehnikaga läbi õhu matile selili viskamas. Jälgides tähelepanelikult jalgade tööd, haardeid ja käte tööd, liikumisi, kehaasendit ja selle muutmist tehnika sooritamise käigus ning üritada igat asendit ja liigutust oma keha peal võimalikult täpselt läbi mõelda ja järgi teha. Kellel on piisavalt huvi ennast tõsiselt arendada, leiab sellisest tehnika analüüsimisest kindlasti ka hiljem matil palju praktilist abi. Samas alati pole vaja kõike ka nõnda algosadeks lahti mõelda. Võib olla täiesti piisav lihtsalt vaadata ja nautida kui võimas ala on judo ja kui palju ilusaid momente ta pakub.

Pikast trennipausist tingitud taandarengut on võimalik ohjes hoida. Õige lähenemisega on ehk võimalik isegi veel paremana tagasi tulla. Kuigi füüsiliselt ei saa me praeguses olukorras judoga tegeleda, siis vaimselt on meil palju erinevaid võimalusi, kuidas ennast judo küljes hoida. Kui püsime mõttega asja juures ja kasutame matilt eemal oldud aega peale kehaliste võimete ka teadmiste arendamiseks, anname me endale hoolaua, mis viib meid normaalse olukorra taastumisel kiiresti täiesti uutesse kõrgustesse.

Stipendiumikonkurss

Tartu Do klubi kuulutab välja stipendiumikonkursi 4 sportlasele perioodiks 03.2020-03.2024.

Tingimused:

  • Vähemalt 16-aastane
  • On võitnud viimase kahe aasta jooksul Eesti Meistrivõistlustel kuldmedali.

Kogu stipendiumifond on 2000€ kuus. Taotlusi ootame elis@do.ee e-mailile hiljemalt 24.03.2020.

Harjutusvara individuaalseks treenimiseks

Hea Tartu Do judoka,

Järgnevatelt linkidelt leiad harjutusvara individuaalseks treenimiseks:

 

Üldkehalise ettevalmistuse harjutused osa 1

Üldkehalise ettevalmistuse harjutused osa 2

Judospetsiifilised harjutused kummidega, ÜKE harjutused kummidega

 

Lisan siia järgnevate päevade-nädalate jooksul ka mõned trenniplaani näidised:

laste kodune jõutreening (6-8 aasta vanustele lastele, lihtsad harjutused)

kodune treening ilma vahenditeta 1

kodune treening ilma vahenditeta 2 (raskem variant)

õuetreening lõuatõmbe kangiga 1 

kodune kerelihaste treening edasijõudnutele

judo treening kummidega (edasijõudnutele, vajalik ekspanderkumm)

lihas-jõuvastupidavus treening (vajalik hüppenöör)

jalad-ülakeha treening edasijõudnutele (vajalik ekspanderkumm)

kodune kerelihaste treening edasijõudnutele raskem variant

jõutreening edasijõudnutele 2 (vajalik ekspanderkumm)

judospetsiifilise trenni lõppu

 

Nädala lõikes võiks oma treeninguid korraldada näiteks selliselt: nädala treeningplaan erinevatele vanustele

Oma treeningud võiks kirja panna päevikusse, et hiljem nii endal kui ka treeneril tehtud tööst ülevaade oleks.

Treeningpäevik PDF, Treeningpäevik EXCEL

Prindi välja ja täida, täida arvutis või tee kogu asi käsitsi.

 

Kindlasti treenige võimaluse korral värskes õhus. Lisaks muudele eelistele vabas õhus treenimisel on Tartus ja selle ümber ehitatud palju väli-jõusaale, kus saab meie spordiala jaoks väga vajalikke tõmbeharjutusi sooritada. Desinfitseeri ja võimalusel pese pärast välijõusaalide kasutamist kindlasti käsi ning kasuta kindaid.

Samuti on nüüd hea aeg keskenduda vastupidavuse arendamisele. Alusta jooksmist rahuliku tempoga. Kui suudad jooksu ajal ilma eriliste raskusteta rääkida, on tempo paras.

Algajad võivad alustada minutist-paarist jooksust ning seejärel samapalju kõndida, esimeste jooksude pikkus võiks olla umbes 20 minutit. Pikenda järk-järgult jooksuaega(nii üldist kui lõigu pikkust) ja lühenda kõndimise aega. Kui suudad juba 30-45 minutit järjest joosta, siis võib hakata vahele panema kiirema tempoga joostud lõike. Tõsta tempot minutiks ja jätka seejärel 3-4 minutit tavalises tempos.

Loomulikult tuleb nii jõu- kui jooksutrenni teha vastavalt oma võimetele. Vanus, kehakaal ja treenituse aste on need faktorid, mille järgi individuaalset treeningut kohandama peaks. Selge see, et 16-aastane Eesti meister peaks endale valima jõutreeningutel rohkem korduseid ja seeriaid ning raskemad harjutused kui 7-aastane äsja trenni tulnud algaja. Sama kehtib jooksutrennide kohta. Juba mingit sportlikku taset omades, ei ole vaja alustada kõndimisega. Jookse kohe 20-30 minutit, tõsta järk-järgult jooksu pikkust ning hakka siis kiiremaid lõike sisse panema.

Judo erialaseid harjutusi võib sooritada kummidega või nende puudumisel ainult oma kehaga(tandoku-renshu). Eesmärk on arendada koordinatsiooni, keha kontrolli, liigutuste kiirust, kiiruslikku vastupidavust ja jõudu, mis tehnikasse läheb.

Tugevat tahtejõudu ja järjepidevust enda võimete arendamisel!

Küsimuste või probleemide korral pöördu oma treeneri poole.

 

Baltic Sea Openilt tartlastele kuld ja hõbe!

Soomes Orimattilas nädalavahetusel toimunud Judo Baltic Sea Open on üks lähiriikide suurimaid turniire kadettide ja juuniorite vanuseklassile. Võistlustules olid Soome, Eesti, Rootsi, Norra, Venemaa, Prantsusmaa ja Iisraeli sportlased. Ühtlasi oli tegemist ka Eesti U-18 koondise koostamise esimese etapi viimase valikturniiriga.

Anna Liisa Nurm jätkas oma edukat tagasitulekut pikalt vigastuspausilt väga hea esitusega. Nurme kehakaalus -57kg oli väga tugevalt esindatud suur judoriik Prantsusmaa– kolmeteistkümnest sportlasest 8 olid prantslased. Viimastelt täiskasvanute maailmameistrivõistlustelt naiste seitsmest kehakaalust kolm kulda võitnud prantslastel noortest talentidest puudust ei ole.

Esimeses ringis kohtus Nurm Prantsusmaa esindaja Camille Arnold’ga. Kohe kohtumise alguses vastase heiteürituse kontreerinud Nurm asus waza-ariga juhtima. Mõned olukorrad hiljem näitas ta oma tugevust maasmaadluses, pööras vastase selili ning võitis matši kinnihoidmisega.

Teise ringi vastaseks tuli Maelle Genestier. Kuigi prantslasel õnnestus esimesel paaril rünnakul ebatavaliste haaretega Nurme üllatada, leidis tartlaste tulevikulootus kiirelt probleemile lahenduse. Maadlusaega näitavalt kellalt oli jõudnud maha tiksuda napilt minut kui Nurm sooritas enda jaoks nõrgemale poole otsustava puusaheite– ippon!

Poolfinaalis aasta vanema Lie Chaillou vastu alustas Nurm mitme hea heiteüritusega ning oli lähedal hindele. Tartlanna sai seejärel vastase maasmaadluses väga täbarasse olukorda ning rakendas igati korrektset kägistustehnikat.  Kui oli juba tundumas, et vastane hakkab kohe-kohe alla andma, peatas kohtunik arusaamatul põhjusel maadluse ning käskis sportlastel taas püsti tõusta. Nurm käestvõetud võimalust taga nutma ei jäänud, heitis hoopis vastast hinde vääriliselt ning hoidis siis seisu maadlusaja lõpuni.

Finaali jõudis teiselt poolt tabelist järjekordne prantslane Lucinda Granata. Maadlus oli väga tasavägine ning kuigi vastane üritas pidevalt esimesena rünnata, ei olnud tema rünnakud Nurme jaoks kordagi väga ohtlikud. Samas ei suutnud ka Nurm vastase haaretest läbi murda ning edukat heidet sooritada. Finaal läks lisaajale. Pärast järjekordset prantslase ebaõnnestunud heiteüritust näitas Nurm oskuslikku üleminekut püstimaadlusest maasmaadlusesse ning sundis vastase suurepärase kägistustehnikaga alla andma– ippon ning kuldmedal Tartusse!

Samuel Mikk ei saanud üllataval kombel vastaste puudumise tõttu U-18 vanuseklassi raskekaalus oma võimu näidata ning võttis vastu väljakutse ja osales U-21 vanuseklassi võistlusel.

Samuti neli matši teinud Mikk näitas vanemate vastaste vastu julget maadlust. Esimeses kohtumises tuli kindel võit Tartu judoklubi Zen esindaja Kaur Kanguri üle. Seejärel tegi Mikk väga südi partii Venemaa esindaja Zubair Asadovi vastu. Lisaajale läinud matši lõpetas venelase ebakorrektne heiteüritus– kohtunikud hindasid, et venelane sooritas heidet otse üle pea ning pani sellega ohtu enda lülisamba tervise– hansokumake ehk diskvalifitseerimine ja võit Tartu Do sportlasele.

Järgmises kohtumises Soome esindaja Alexandru Herea vastu jäi Mikk esmalt kaotusseisu, kuid võitles kõvasti ning õnnestus seisu viigistada. Pärast mõningast kohtunike segadust oli ka võimalus maadlus kinnihoidmisega lõpetada, kuid vajaliku 10 sekundi asemel, mis oleks kokku andnud teise waza-ari ning võidu, suutis vastane kinnihoidmisest 5-6 sekundi jooksul välja rabeleda. Lisaaja alguses läks Mikk pisut liiga uljalt ründama ning hoopis vastasel õnnestus teda heita ja matš võita.

Kuigi viimases kohtumises alistas Mikk kindlalt soomlase Arttu Hynnineni, siis kokkuvõttes oli nii temal kui Hereal 3 võitu ning üks kaotus. Omavaheline kohtumine otsustas, et võitjaks jäi Herea. Samuel Mikk pidi seekord leppima hõbedaga.

Martin Ottas maadles ennast välja kehakaalu -81kg poolfinaali ning juhtis seal kohtumist waza-ariga. Paraku sulgus finaalipääsu uks kõigest 30 sekundit enne maadlusaja lõppu, kui kohtunikud hindasid Ottase rünnakuüritust ohtlikuks ning karistasid teda hansokumakega. See tähendas, et finaali ja garanteeritud medali asemel tuli nüüd maadelda pronksimatšis. Paraku tuli seal vastaseks valitsev Soome meister Markus Redsven, kellele Ottas seekord alla pidi vanduma. Kokkuvõttes tugevalt turniirilt väärt viies koht.

Kehakaalus -50kg maadelnud Kaspar Gutmann võitles vigastust trotsides kolmes matšis. Esmalt tuli väga tasavägises kohtumises võtta vastu kaotus Prantsusmaa esindaja Milo Roparsi käest. Seejärel alistas Gutmann ipponiga venelase Vlad Karpovi. Kahjuks tuli pronksikohtumises prantslase Nolhan Noirbussoni paremust tunnistada, kokkuvõttes igati korralik viies koht.

Karl-Johannes Pilt(-73kg) ja Markus Villako(-60kg) pidid seekord leppima vaid ühe matšivõiduga.

U-21 vanuseklassis maadelnud Joonatan Ristmäe sai kehakaalus -73kg kaks head võitu soomlase ning venelase üle ja edenes poolfinaali. Seal tuli vastaseks aga 2017. aasta kadettide Euroopa meister Iisraelist. Ristmäel tema vastu võimalust ei tekkinud. Pronksikohtumist Venemaa esindaja Dokka Elmurzaevi vastu alustas Ristmäe hästi, kuid maadluse edenedes sai kogenum venelane kontrolli enda kätte ning võitis ipponiga. Ristmäele samuti väga tugevas konkurentsis viies koht.

Anna Liisa Nurm, Samuel Mikk, Kaspar Gutmann ja Karl-Johannes Pilt saavad U-18 vanuseklassis maadelda ka järgmisel aastal, Markus Villako ka ülejärgmisel. Tartu Do toetajatel on põhjust siis veelgi kirkamaid tulemusi loota!

Tartu Do judokaid tüürivad sihikindlalt paremuse poole treenerid Priit Berg ja Egert Ehari.

AL poodium

 

sam poodium

Pihkva turniirilt Do judokatele 10 medalit!

Pühapäeval Venemaal Pihkvas toimunud rahvusvahelisel judoturniiril näitasid Tartu Do judokad taas head vormi. President Putini linnavisiidi ajal 20. juubelit pidanud turniir toimus uhiuues Prostoria keskuses. Finaali õnnestus ennast maadelda koguni kuuel Tartu Do judokal!

Kaspar Gutmann sai üle pika aja maadelda oma õiges kehakaalus -46kg ning alistas enesekindlat maadlust näidates kaks esimest vastast ipponitega. Finaalis tugeva vastase vastu jäi Gutmann kaotusseisu, kuid näitas head võitlusvaimu ja suutis 30 sekundit enne matši lõppu seisu viigistada. Lisaajal sooritas Gutmann otsustava heite, tasuks kuldmedal ja turniirivõit.

Kuni 81 kilogrammi kaaluvate noormeeste arvestuses näitas oma võimu Karl-Johannes Pilt. Kohalikele pealtvaatajatele imponeeris Pildi plahvatuslik ja ründav maadlusstiil. Ilusate ipponi-võitudega eelringidest finaali edenedes võitis tartlane endale juurde nii mõnegi uue fänni. Tasavägine finaal väga tugeva venelase vastu läks lisaajale, kuid siis õnnestus Pildil üks vastase rünnakuüritus kontreerida- ippon! Teine kuldmedal Tartusse.

Hendrik Tiirats alistas kehakaalus -50kg esimese vastase taktikaliselt kavalat maadlust näidates. Teist vastast heitis Tiirats waza-ari väärilselt ning suutis seejärel seisu lõpuni hoida. Finaalis tuli paraku alla vanduda jõulisele kohalikule judokale.

Kehakaalus kuni 66 kilogrammi jõudis finaali Jari-Matti Salonen. Esimeses ringis loosi tahtel vaba olnud Salonen alistas seejärel raskes matšis tugeva lätlase ipponiga. Finaalis aasta vanema Novgorodi sportlase vastu seekord kahjuks võimalust ei tekkinud.

Kuni 73 kilo kaaluvate noormeeste arvestuses näitas eelringides head maadlust Jakob Vares. Esimeses matšis kasutas ta ära vastase eksimuse ning saavutas võidu kinnihoidmisega. Teises matšis heitis ta vastast kaks korda waza-ari vääriliselt ning see andis kokku ipponi ja tagas pääsu finaali. Finaal oli väga tasavägine ning mõlemapoolsete võimalustega, paraku maksis üks lisaajal tehtud eksimus seekord kulla.

Raskekaalus jõudis samuti kahe kindla võiduga finaali Samuel Mikk, kuid pidi seal vastase paremust tunnistama.
Pronksmedalid võitsid Ilja Bezuglov(-34kg), Markus Villako(-60kg), Siim Laos(-66kg) ja Kabriel Kirna(+90kg).

See oli Tartu Do judokatele heaks ettevalmistuseks, sest järgneva paari nädala jooksul on tulemas mitu väga suure kaaluga võistlust- järgmisel nädalavahetusel Soomes Orimattilas toimuv Baltic Sea Open, mis on üks kadettide koondisesse pääsemise katsevõistluseid, ning ülejärgmisel nädalavahetusel Võrus toimuvad B ja juunioride vanuseklassi Eesti meistrivõistlused.

IMG-2865

Tallinn Judo Cupilt 22 medalit ja klubide arvestuse esikoht!

Eelmisel nädalavahetusel toimunud Tallinn Judo Cupilt Tartu DO klubile 22 medalit!!! – turniiri parim klubi🏆🏆🏆🏆🏆🏆

Kalevi spordihallis 531. judoka ja viie riigi osavõtuga toimunud võistlusel suutsid Tartu DO kasvandikud välja võidelda kaheksa kuld, seitse hõbe- ja seitse pronksmedalit. Kõva madistamine käis Eesti, Läti, Vene, Soome ja Ukraina sportlaste vahel.

Meie sportlaste saavutused:

I kohad


Diana Johanna Vanamb (U12 -40kg ja U14 -40kg)

Mukhammad Abubakarov (U16 -46kg ja U18 -50kg)
Emma-Melis Aktas (U14 +52kg)
Jakob Vares (U16-73kg)
Samuel Mikk (U18 +90kg)
Markus Villako (U16 -60kg)

II kohad

Emma-Melis Aktas (U16 +63kg)
Kabriel Kirna (U16 +81kg ja U18 +90kg)
Rebeka Liias (U14 – 40kg)
Uku Neeme (U16 -66kg)
Karl-Johannes Pilt (U18 -73kg)
Joonatan Ristmäe (U21 -73kg)

III kohad


Ilja Bezuglov (U12 -34kg)
Kaspar Gutmann (U18 -50kg)
Reio Hannus (U16 -66kg)
Markus Kajak (U16 +81kg)
Siim Kohver (U12 +46kg)
August Martin Nurm (U12 -42kg)
Hendrik Tiirats (U18 -50kg)

V kohad

Marko Uku Tõdu Madi (U16 -66kg)
Karl Markus Saar (U16 -55kg)
Karl-Martin Villako (U14 -38kg)

KLUBIDE ARVESTUSES 1. koht🏆

Õnnitleme sportlasi ning jätkame treenimisega, et jõuda veelgi kõrgemale ja kaugemale!👐